Piksekaitse

Piksekaitse projekteerimine ja ehitamine

Et kaitsta enda ja lähedaste elu, vara soovitame muretseda endale kvaliteetse piksekaitsesüsteemi. Protos Service OÜ koostöös Päästeametiga tagab, et projekteeritud ja ehitatud piksekaitsesüsteem annaks maksimaalse kaitse pikselöögi korral. Iga meie piksekaiste projekt on kooskõlastatud Päästeametiga.

Protos Service OÜ pakub teile parimat piksekaitselahendust alates projektist kuni terviklahenduseni välja. Pidage meeles, et piksekaitse vajab hooldamist kuna mitte töökorras olev piksekaitsesüsteem põhjustab pigem ohtu kui päästab ohust!

Mis on välk?

Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis.

Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Harvad pole ka juhud, kus välk lööb hoopis alt üles või liigub mööda pilve horisontaalselt. Välk liigub kiirusega 30 000 km/h ning tema temperatuur ulatub 30 000 kraadini.

Välgukanalis olev õhk kuumeneb mitme tuhande kraadini, mille tulemusena tekib järsk rõhutõus, võrreldes muu ümbritseva õhuga. Peale välgusähvatuse lõppu magnetväli kaob ning välgukanal „rebeneb”. Tekkiva rõhulainega kaasneb tugev heli ehk kõuemürin.

 

Efektiivseima viisina kaitsta ehitist pikse eest on paigaldada õigesti projekteeritud ja ehitatud pikekaitsesüsteem (LPS). Süsteem koosneb piksekaitse välis– ja sisesüsteemist.

Kas piksekaitse on kohustuslik ?

§37. Piksekaitse

(1) Piksekaitsena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tulekahju vältimiseks ehitisse paigaldatud pikse otsetabamuse ja sekundaarilmingu ning maapealsete metallist tehnosüsteemide kaudu ehitisse siseneva või seal tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest kaitsvat seadet.

(2) Piksekaitse peab olema:
1) I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonetes, mille kõrgeim ehitise osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale, kusjuures selline ehitis ei asu naaberehitiste piksekaitse tsoonis;
2) TP2- ja TP3-klassi kuuluvates II ja IV kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest;
3) III kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise tulepüsivusest ega kõrgusest;
4) VI kasutusviisiga hoonetes, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse vastava klassiga materjale, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest;
5) lahtistes IV kasutusviisiga ehitistes;
6) loomakasvatushoonetes enam kui 100 loomale.